Apr 12, 2013


Sõber on hell, sõber on hea. Sõpru ei ole tarvis palju, kuid ustavaid, truid. Olgu see luuletus pühendatud neile, kes tunnevad, et võivad end minu sõpradeks nimetada ja keda mina nimetangi nendeks.

Sõbrale
Oled sa kunagi mõelnud mis oleks,
Kui poleks me kohtun’d tol päeval?
Oleksid eales Sa arvata võinud,
Et sõprus meid kaua veel ühendab?

Mis juhtub kui lahknevad teed
Mõneks ajaks?
Kas kõnnid siis edasi ikka sel rajal
Kus käidud sai üheskoos ammu?

On seatud see nii,
Et ikka on hästi,
Sest südamed, hinged,
On endiselt koos.

Ei lahku saa viia
Ka miljonid miilid
Kui hinges on midagigi
Mis ühendust loob.

Kui saabuvad ajad,
Küll kokku siis viivad
Me lahknenud rajad
Need saatuse tiivad.

Kust ma tulen, kuhu ma lähen ja mis saab edasi, tahaksin vahel küsida.

Teel
Algus on hämaras, küsimus koorub-

Rändaja, kuule,
kas oskad Sa öelda
miks rahutult kaugusi
ihkab mu hing?

Mis on see, mis tuulena
mühava tormina,
vahuse lainena
murdmas on südant?

Rändaja, sina,
kes palju Sa näinud
ja kuulanud lugusid
kaugetelt mailt.

Ehk tead sa vastust,
või oskad sa öelda,
kes juhiks võiks tulla
mu eneseotsinguil-

peale mu enda.

Hellus ootab kodus, mõtted koonduvad turvalise paiga ümber.

Koju saabumine

Mis ämblikul' võrk,
see linnule pesa
mis lutikal särk,
see sipelgal kesa.

Kus koeral on kuut
ja kassil on korv
seal midagi uut
ei tooks ka üks torm

Saab kodu mul kalliks
kui leian kord ta.
Ta unenäos valmib,
kui rändamas ma.