Elu on täis muutusi. Ta on seda alati olnud ja jääb seda ilmselt ka tulevikus. Minu elus on järjekordselt üks etapp läbi saanud. See on olnud kahtlemata üks minu elu kauneimaid periood, vaatamata mõnedele mõõnadele. Aga kellel neid ei oleks? Õpingud Viljandi Kultuuriakadeemias ja HUMAKis on olnud inspireerivaks nii Sellele, kes on otsustanud mind vormida, kui ka minule endale. Selle aja jooksul on saanud tunda nii sügavat armastust, hoolivust ja austust, kui ka kurbust, püha viha ja jõuetust. Mitte iial ei unusta ma neid inimesi, kes on mind sellel ajal saatnud, mind omal viisil kandes ja neid, kes on andnud mulle võimaluse saada selleks, kelleks ma pidin saama. See postitus on ühtlasi vana lõpp ja uue algus, just nagu mu hetkeline eluperiood- must auk. Vana onläbi, uus ole veel alanud. Siiski algab siit midagi uut, mis on samal ajal vana. Minu looming.
Hääd lugemist!
No comments:
Post a Comment