Moikka taas!

Jaaaa.....jälle õhtu käes. Ma olen küll praegu noortekeskuses, kuid noori siin paraku peale minu ei ole. Sestap ongi mul võimalus päevikut pidada. Tänane päev algas meil üsna varakult, kell üheksa pidime juba koolis olema. Me töötame õpetaja Anne klassis, kus õpib lapsi Eestist, Venemaalt, Vietnamist, Lätist ja Indiast. Nad kõik oskavad mingil tasemel soome keelt, kuigi nad on alles suhteliselt lühikest aega Soomes olnud. Üks Vietnamist pärit poiss oskab ka vene keelt, kuna ta on mõnda aega Venemaal elanud. Tema ja vene tüdrukud räägivad Darinaga vene keeles, kuid eesti tüdruk ei taha sugugi eesti keelt rääkida. Huvitav küll, miks? Üpetaja rääkis, et see tüdruk pole veel kaua Soomes olnud, kuid kui ta minuga natukenegi eesti keelt rääkis, esines ka seal soomekeelseid sõnu ja ka emaga rääkivat ta soome keelt. Ma ei tea, kas ainult....loodan, et mitte, sest muidu on tal oht keel ära unustada. Ma ütleks, et keelekümblus toimib koolis väga hästi! Üldse paistab soome koolides kõik väga hästi toimivat. Klassid on imeväikesed (u 10 õpilast) ja igas klassis on kaks õpetajat. Lapsed õpivad (vähemalt selles klassis individuaalse õppekava järgi. Ma usun, et see on selle klassi eripära, aga see on siiski märkimisväärne. Mina tegelesin esimeses tunnis läti tüdrukugs, kes on eelkooli ealine, kuid oskab juba lugeda. Paraku ta ei oska veel soome keelt. Hmmm....kuidas suhelda lapsega, kellega pole ühist keelt? See on päris põnev väljakutse! Tore oli see, et kui ma talle läti keeles tere ütlesin, läks ta nägu kohe särama! Aga peamiselt sellega mu lüti keele oskused ka piirduvad. Või peaksin ma talle ütlema, et ta mulle meeldib? Ei, kui siis alles hiljem, kusjuures ma arvan, et see ei ole just asi, mida kuue-aastasele peaks niimoodi ütlema. Siinkohal aga suur tänu Indrekule, tänu kellele ma nii paljugi läti keelt oskan:) Hanna-Liis (Eestist) kiindus momentaanselt Darinasse. Nii palju siis eestlaste-venelaste vaheliste suhete kohta. Aga üldse tundub ta selline väga aldis suhtleja olevat ning meenutab mulle natuke iseennast, kui ma väiksem olin. Igal vahetunnil tormavad lapsed välja mängima. On üks hüppenööriga mäng, mida ma enne ei teadnud. Lapsed jooksevad pöörleva nööri alt läbi...rohkem ma pole veel asjast aru saanud. Peab homme uurima...Poisid mängivad muidugi hokit. Mäletate, see on siin hästi popp. Kuna kool on praktiliselt meie maja taga, jõudsime lõuna ajal kodus söömas käia. Koolis saaks küll ka süüa, aga see on minu arvates igati liiga kallis: veidi üle 4€! Noh ega siis midagi, on ju teisigi võimalusi ja Saksamaal ma ei söönud ju koolis ka sooja toitu, vaid võtsin võileivad kaasa. Seda siingi. Osalesin õpiabi tunnis, aidates eelkõige ühte poissi. See aitamine seisnes tema kõrval istumises ja teda kirjutama turutamises. Nooooh...sain hakkama! :) Mulle meeldib koolis töötada, saaksin ma vaid kauemaks siia jääda! Üks asi, mis mulle silma jäi, oli see, et lapsi kiideti väga palju ja ka teiste ees. Eriti eredalt jäi mulle meelde üks situatsioon tunnist, kus erinevate klasside õpilased harjutasid kirjutamist-lugemist. Ma ei ole veel sellest süsteemist siin päris aru saanud ja ausalt öeldes ei jaksanud ka liiga palju järgi küsida. Küll ma ajapikku aru saama hakkan. Igatahes oli situatsioon järgmine: Lapsed olid töövihikus J tähte kirjutama õppinud ning näitasid oma töö tulemust järgemööda õpetajale. Ühe tüdruku töö tõstis õpetaja eriti esile, kutsudes kõiki lapsi vaatama. Sellele järgnes kiitus õpilasele. Mulle üldiselt meeldib, kui lapsi kiidetakse, kuna olen ka ise koolist sellega harjunud. Kuid see tundus mulle isiklikult vedi üle pakutuna. Selles kollektiivis ei olnud vist ühtegi Aasia päritolu last, kuid mine sa tea, kellele see situatsioon veel võis ebamugavust tekitada. Näiteks Aasias ei taheta teiste seast välja paista ja avalik kiitus võib osutuda selle osaliseks saajale hoopis karistuseks.
Õhtul läksin ma veel noortekasse. Noori seal sel hetkel ei olnud ja nii mängisime me ühe noorsootöötajaga biljardit. Esimese mängu võitsin mina, teise tema, aga kolmandat me ei viitsinud enam mängida. Kuid mina ja biljard....see on tegelikult nagu lehma katse polkat tantsida! Vahepeal käis kolm poissi, kes aga vaid lühikeseks ajaks arvutisse saada tahtsid ja siis uuesti minema läksid. No on vast töö...vaatad telekat või mängid ja saad selle eest veel raha ka! Uskumatu! Nojah, aga mina hakkan ju huvijuhiks, siis mul on vast ikka rohkem tööd....ma loodan! Nii, aga kuna homme peab veel varem tõusma, siis ma nüüd lõpetan ja hakkan voodi poole hiilima. (Viimase osa ma kirjutasin juba kodus, kuna noortekas läks õhtale) Hääd ööd!