Nii ütlevad soomlased nii tervituseks kui ka hüvastijätuks. Aga üldiselt ma ei teagi enam, mis keelt rääkida, sest täna ma olen peale eesti keele kasutanud veel inglise, soome ja vene keelt. Jah, ma tõepoolest räägin oma venelannast toakaaslasega vene keelt. Grammatika on mul muidugi puudulik ja sõnavara väike, aga hakkama me saame. Aga hakkame algusest peale pihta. Tänu sellele, et ma ettemõtlevalt eile juba Soome tulin, tõusin ma enam-vähem normaalsel ajal ja hakkasin Helsinki poole vurama. Täpselt kl. 9.10 olin kohal ja sain siinse ülikooli välissuhete koordinaatoriga kokku. Olin temaga eelnevalt juba suhelnud ning tundus, nagu kõik oleks väga hästi korraldatud ja meie tulekuks ette valmistatud. Varsti jõudis ka Darina kohale. Kujutage ette, Piiterist jõuab rong kolme tunniga Helsinkisse! Riikka kutsus meid kõigepealt jaama kohvikusse kohvile-teele, enne kui me Riihimäele teele asusime. Jutu käigus selgus, et meie oleme HUMAK Nurmijärvi esimesed Erasmuse tudengid üldse, nii-öelda katsejänesed. Nii ei ole neil veel erilisi kogemusi ja ma olen põnevil, kuidas kõik sujuma hakkab. Soome üliõpilaspiletit meile igatahes veel tellitud ei ole ja täna selgus, et selleks on passipilti vaja. Oleksin ma seda vaid enne teadnud! Soomes ei kehti ju ISIC, aga soome üliõpilaspiletiga on kõik poole soodsam. Nüüd ma pean vaatama, kust ma pildi saan...
Riihimäel võttis meid vastu üks kohalik noorsootöötaja, endine HUMAKi töötaja, Hanna, kes andis meile võtmed ja muu info. Pärast seda, kui olime end oma korterisse sisse seadnud, suundusime raekotta, kus meid ootas kohaik noorsootöö spetsialist Marko, kes seletas meile, mis meid ees ootab (praktika mõttes). Töötame siin erinevates noorsootöö asutustes ja ka koolis. Ometi saan ma katsetada tõelist tööd huvijuhina multikultuurses keskkonnas, sest me hakkame koolis tööle integratsiooni klassis. Siis külastasime me veel ühte noortekeskust, kus meid väga kenasti vastu võeti. Paraku rääkisid kõik meiega soome keeles, mis oli üsna väsitav. Aga soomlased olid üsna õnnelikud, et nad ei pidanud inglise keelt rääkima;) Neil vedas! Kui me oma maja juurde tagasi jõudsime, käisime lepingut sõlmimas ja siis tulime süüa tegema, kuna kered oli meil hellad. Ettenägelikud eelmised elanikud olid meile jätnud riisi, sügavkülma juurvilja, kastmepulbrit jne. Nii saimegi ilusti kõhud täis. Ega kaks perenaist ikka hätta ei jää! Õhtul oli probleem internetti saamisega, aga üks naaber, kena valgete hammaste ja mustade silmadega noormees, aitas meid hädast välja. Nüüd on siis vähemalt ühes toas nett olemas! Homme sõidame kohalike noorsootöötajatega Hyvinkäässe sealsete töötajatega tutvuma. Midagi tuleb veel, aga ma ei saanud aru, mis täpselt. Eks ma lasen end üllatada ja kirjutan edaspidi! Nüüd aga head ööd! Kuigi kell on alles pool kaheksa, olen ma rampväsinud.
No comments:
Post a Comment