Monari keskus ja Silta (Hyvinkää)

Ja taas on õhtu käes! Küll see päev möödus kiiresti. Ma olen üpris väsinud, osaliselt ka selle pärast, et ma eelmine öö eriti hästi ei maganud. Kõigepealt ma läksin väga varakult magama ja siis ärkasin öösel mitu korda üles, kuna lumi sulas ja põhjustas veesolinat. Naabrid polnud ka just kõige vaiksemad. Ma ei räägi muidugi oma korterikaaslasest-naabrist.  Tema on vaikne nagu hiireke. Oi, meil on huvitav koos! Kui keegi meid kuuleks, ei saaks ta vist millestki aru, kuna jutt käib soome-vene-inglise keeles, kusjuures minu soome keel sisaldab ka eestikeelseid sõnu. Aga me saame hakkama!
Pärast mõlemale rahutut ööd ekslesime hommikul läbi linna noortekeskusesse. Meil ei olnud täpne tee enam meeles, ainult suund. Aga pole ju probleemi, kui keel on suus! Jõudsime vga õigeks ajaks kohale. Keskuse töötajatel oli just omakeskis koosolek käimas, mille käigus arutati reegleid, mida kavatseti kehtestada või mis juba kehtisid. Meie lihtsalt istusime ja kuulasime, kuid eriti palju me aru ei saanud. Seejärel asusime teele naabruses asuvasse linna (Hyvinkää), kus me tutvusime ka sealse noortekeskuse ja selle töötajatega.

Taaskord jäi meile suhteliselt arusaamatuks, millest täpselt jutt käis. Siiski sain ma põhilisest aru ja ka Darinale tõlgiti. Kahju ainult, et me ei mõstnud, mille üle soomlased naersid. See oli osaliselt keele probleem, osalt aga lihtsalt asjasse mitte pühendatud olemine. Kuid vastuvõtt oli äärmiselt soe. Meile pakuti sooja suppi ja kohvi-teed ning küpsiseid. Lõpuks käisime veel keskuses ringi. See on äsja avatud keskus ning väga mõnusasti sisustatud. Sissekäigu juurde viib ka kaldtee ning teisele korrusele trepilift. Nii et ka ratastoolis külastajad on samuti kui kõik teisedki teretulnud. Nägin seal keskuses daunsündroomiga noori bändiproovi tegemas.

Riihimäel läksime kõigepealt Lidlisse sisse ostma. Mul on nüüd mitmeks päevaks, kui mitte nädalaks varud olemas. Pärast seda viis meid üks noortekeskuse töötaja Prismasse ning ütles, et me ostku kõike, mida meil vaja on, noortekeskus maksab. Ma olin tõelises hämmingus! See pidi olema tervituskingitus. Mõelda vaid, selle asemel, et meile lihtsalt midagi väikest saabumise puhul pihku pista, saime me endale välja otsida, mida meil siinse elu alustamiseks vaja on! Uskumatu! Ma poleks üldse mingit kingitust oodanud, poleks vaja olnud ju, kuna me oleme lihtsalt tudengid, kes tulid praktikale, ja siis selline asi! Tõepoolest, soomlased hoolitsevad eriliselt oma tudengite eest.

Üks asi, mis me ostsime, oli kala. Nii tegimegi omale õhtusöögiks ahjulõhet juurviljadega. See oli maailma parim söök! Selle õnnestumisele aitas muidugi kaasa ka see, et me Darinaga koos süüa tegime. Lihtsalt nii mõnus oli!

 Nüüd ma olen põnevil, mis meid homme ees ootab. Läheme hommikul taas noortekeskusesse.